päev. imelik.

hei. oma suureks üllatuseks sain hommikul üles, aga pettumusega avastasin, et on reede ja peabki  p ä r i s e l t    jälle kooli minema. Tänu sissemagamisele jäin bussist kaa maha ja siis algas korralik äratus: õues oli -17C ja 15minutiline jalutus Tallinna mnt-le algas. Ei olnud väga mõnus, aga päike pasitis. Annab energiat. Jalutades meenus sõna "pakane". Mõtlesin, et nii ammu pole saanud seda väljendit kasutada, aga täna saab, homme kaa. Nii müstiline on mõelda, et nii külm on võimalik üldse oll. Aga samas meenus mulle liigutav lugu eelmisest inka õpikust, kus rääkis naisest, kes oleks Siberis -40C-ga ära külmunud. Et seda ei oskaks küll võrrelda oma tühise -20C-ga. Ei oska ja kõik. Külmkapp tundub eriti mõttetu sellise ilmastiku korral. Polegi nagu külm.

Ühel päeval tahaks täiega minna eskimotele külla. Nii  lahe oleks näha, kuidas keegi reaalselt elabki külmas, pidevalt ja koguaeg. Imetlen nende saavutust eksisteerida nii ekstreemsetes tingimustes. Ükskord lugesin ühest reisiajakirjast artiklit sellest, kuidas 2 eestlast käisid Antartikas uurimisjaamas vabatahtlikeks. Olid seal 3 kuud. Seal oli väga külm olnud. Riiete vahetamisega oli nii, et ära oli okei võtta neid (magamiskoti sees), aga piin panna selga. Samamoodi tualetis käimisega. Et põhiasi reisit, mis meelde jäi, oligi pidev külmus. Pärast 3 kuud,tuli kogu laager kokku pakkida, konteinerite ja helikopetritega ära transportida. Siis tuli võimas torm, mis mattis endasse kogu laagriplatsi järgmiseks 9ks kuuks. Need kaasmaalased, kes seal olid, lõpus ütlesid, et kogemus oli hea, aga tagasi ei läheks. Usun seda ja saan sellest aru. Arvan, et ka mina käiks külmal maal ära vaid korra, sõna otses mõttes chillimas.

...

Aga veel, koolis oli nii igav: pool klassi oli puudu ja mul ei olnud 2 inkat ning majanduse valikkursus ei hakanud samuti täna. Läksin Tallinnasse. See tuli nii äkki, kogemata. Lihsalt mõtlesin ja tegin. Napilt jõudsin 13:30 bussile ja varsti olingi seal suures linnas. Olen eelmistes postitustes maininud, et teisipäeval lähen Lätti, siis oli mul vaja mütsi ja kindaid. Sain A&T Spordist väga hea sõbrahinnaga ühed Salamoni labakad, aga mütsi ei leidnud. Kaimai tuli ka minuga kaasa ja soetas omale ühe uue kiivri ("olen väsinud oma vanast kiivrist,"). Pärast olime veel KM tikutopsis, sõime pastat, tuli ka Kreebu, kes tõi eelmise aasta OAEG'i (hooaeg?) filmi. Vaatasime ja naersime Jussi, Joeli, Topise ja muude tuttavate nägude üle. Lisad on the best! (naer) Ja veel toppis KM oma DVD mängijasse "Pingviinipoeg Lolo", mis nüüd suurena olles tundus üle mõistuse naljakas. Igastahes, jõudsime arvamusele, et Lolo on viisakalt öeldes rumal. Kes ei usu, vaadaku ise järgi.

Jajah, ja koju tagasi tulin Häli ja Triinuga.

Ilgelt huvitav päev sõprade seltsis. (like)

Positiivne positiivsus.

...

you don't chooose the choose, choosing chooses you!