Igatahes, kakerdasin seal mäe pea, kuusepuu tuli välja, kantimine veel mitte. Siis tuli Häli ja ütles, et misasja ma passin siin, et teised juba ammu suure mäe peal. Yaiiks... Alguses proovisime koos minna, et kantida koos. See oli lihtne, aga ise oli teha raske. Nojah, ukerdasin seal mäe peal ja tõstukitel, aga kui tegime väiksese pizza-pausi, siis Käx soovitas mul minna ühe teise mäe peale, mis on laugem. Läksingi sinna. Seal oli nii mõnus. Meeldis mulle paljupalju rohkem kui see eelmine järsk. Seal sain rahulikult kantimist harjutada. Triinu veel käis ja õpetas, aga vahepeal sõitis ta teistel nõlvadel. Kui ta tagasi tuli, ütles, et noh, näita, mida oskad. Näitasin, aga ta ütles, et ma ei kandi, vaid teen 180-t. Õhtu lõpuks, enne kella 10 olin rahulikus tempos saanud kätte kerge tunnetuse ja oskuse liftist ilma maha kukkumata üles saada. jei!
Aga niipalju siis veel bussisõidust, et "Kus lumi on?" ei läinud jälle tööle. Pakun, et mingi tüüpviga on neil või formaat on jama. Samal ajal kui bussijuht üritas kramplikult meid päästa tuisu ja tormi tõttu kraavi sõitmast, käis "pardal" pidu: oli Kaareli live radio, Triinu jõulusalmiõpetus, Mandi lätikeelekoolitus, Rabbi lotoõhtu, bussikino, paar unimütsi ja lisaks kõik muud peoelemendid.
Pärast 1 olime tagasi Pärnus, üks seltskond läks kogu oma varustusega Mirage'sse, aga enamik koju. Jalutasin. Ilm oli ulme. Lund oli palju. Nii ilus oli, et puhke või nutma. Silla juures...
Emotsioonidest saite aru, et jäin väga rahule ja tahaks minna veel ja harjutada palju. Täna on veel lihased valusad, aga järgmine kord olen targem ja venitan neid.
Lumised jõule ja piparkoogiseid käsi!


No comments:
Post a Comment