Online

Ma lihtsalt ei saa täna kirjutamata jätta, kui olen näinud hunniku suurepäraseid blogisissekandeid. Kuna kolmapäeval algab taas arvestustenädal, siis homseks oli nothing õppida. Kuid siiski, arvan, peaks Poe novelle hakkama kirjanduse arvestuseks lugema. Mulle meeldib, kui eksamiks on kõiks selge juba päev varem ja just nüüd peaks aega kasutama ja elu pingevabamaks muutma. Aga seda hiljem, i hope.


Tegelikult võiks eilsest kaa rääkida. Teema oli selline, et laulmine no. Koorilaulmine. Sütevaka kooriga. Tammo koguduses. Kell 10:00. Ole kohal 9:00. Ärka 7:45. - Magasin sisse. Tõusin 15 min enne bussi ja paaniliselt hakkasin mustvalgeid riideid otsima. Kuna olin Merksile suure lahkusega eelmine nädal, kui ta kodu külastas, oma riideid laenanud, siis sain sellest alles hommikul aru. FUCK! Oli mu emotsioon. Sekundid aina jooksid ja mul oli selline tunne, et pomm lõhkeb kohe. Ei saanud maha jääda, sest olin lubanud Katriinile, et läheme koos, sest ma arvasin, et olen nii tark ja tean, kus õp. Tammo kogudus asub. Õnneks jõudsin Mercedese limusiinile nr 6. Veel enne oli jõudnud panna oma mustad emo skinny jeansid jalga, leidsin ühe normaalse valge pluusi õe asjadest ja viimasel minutil taipasin nike papude asemel midagi viisakamat kahmata - õe kingad, elupäästjad!


Bussiga läbi mõnusat masendava linnasüdame sõites helises endise kummikutetootja tänapäevane leiutis ja unine Urban Symphony tukaga Katriin helistas ja ütles, et ei tule, sest magas sisse Vivvu juures. Pole hullu, sest eelmisel päval olime midagi Helinaga Eleeni häälele teinud, sest 18 aastane inimene ei saanud kaa esinema tulla. Lõbu kui palju! Heltsule läksin Kalamehe bussikase vastu ja siis ta teadis, kuhu minna. Õnneks. Ma oleks üksi täiega villast pannud.


Proovid ei läinud väga hästi. Aire oli väga õnnetu, sest nii paljud olid puudu. Järjest pidi helistama lauljad kohale. Nüüd siit soovitus sulle: kui peaksid kunagi koorijuhiks hakkama, siis nevä evä lase pühapäeva hommikuks esinemisi organiseerida! Kõva crew oli ikka veel elisest väga aurune ja korralikud rastad tilpnesid nii mõnelgi peas.


A no see esinemine oli okei, sest Nele jõudis kaa kohale ja tema on päris tugev lüli oma multifunktisonaalse häälega. Pärast anti paidel lastele tänutäheks kommi. Nii hea on ikka vahel leida kotist midagi, mis on söödav. Ükspäev, kui Eleenile õnne soovimas käisime, ei tohtinud me enne ära minna, kui olime assortii komme sööme. Kuna mul oli midagi kõhugripi laadset, siis toppisin need lihtsalt kotti ja nii hea oli pühapäeval pärast ülimõnusat oversleepi leida bussis midagi hommikusöögiks.


Aga davai, mingi läksin koju, koristasin ja koristasin nii et lausa isegi mister Monk oleks rahule jäänud. Õõõpisin kaa, saatsin Murlile uute talveriiete kohta meili, väljamaa õele kaa ühe, küürisin arvuti puhtaks (sest mulle meenus Päevalehe kujundaja workspace . sa ei taha teada!), käisin Tervise Paradiisis trennis, andes neile mitme kuu jaoks hunniku raha. Pärast veel kodus harjutasin seda ggiiitaaarri mängimist, jõudsin isaga juttu ajada, Annaga isegi kaa, hunniku klassikaaslastega lisaks ja siis veel õhtul nautisin mäthemäääthikat ja päev lõppes lugemisega, ajakirja lugemisega. Ma pole nii pikka aega viitsinud LUGEDA neid, ma tavaliselt lihtsalt lappan läbi ja viskan nurka, aga praegu on sellest nurgast juba virn saanud, et viimane aeg midagi mällu talletada, enne kui vanapaberisse viiakse.
.....


Aga mingi täna, esmaspäeval sisse ma ei maganud, bussist maha ei jäänud. Vaatasime koolitantsu videot kaa. Ikka nii kurb oli, et midagi ei saanud me! Õpetaja oli kaa pettunud, et ei saa kaa aru, mis žüriil viga oli. Aga pole hullu next year teeme kaa buuuudisheikimise tantsu, millel puudub mõte. Siis veel suht terve päev närveldasin mata KT pärast, aga see sujus suurpäraselt. Logaritmid on elu.


Nojah, ja käisin raamatukogus koos Alaini (Eleen = roots from Polarkreis 18 - Allein )  ja Lilianiga. Saime ainult 2 eksemplari novelle. Õnneks pärast käisin veel raamatukogus ja sain Lillule kaa ühe.


Kell 4 oli veel viimane võrkpallimängi 9.kl vastu, mille me võitsime 2:0 ja homme kogunemisel võime uhkelt oma karikale järgi jalutada. Õnneks või kahjuks jäi jälle kitarritund ära ja sain minna rahulikult otse ajalehte, et uue numbri materjal toimetusega kokku panna. Eelmine päev olin õnneks Alainle oma ajurünnaku ideed ära saatnud ja pm ma peangi kõigist neist kirjutama. Lihtne! Siis jalutasin Portast läbi, hanksin endale banaani ja mõne pähkli, saatsin Eleeni bussikasse ja ise läksin trenni. Juhhuuu! Täna oli Bodycombat. Mai viitsi sellest rohkem rääkida, kui tahad, uuri netist, aga no korralikult saab ennast välja elada. Mul on hea meel, et see treeningstiil lõpuks ka Pärnusse jõudis.


Enne päris päris koju jõudmist käisin empsi juures söömas ja kuna ta ise pidi korra ära minema, siis ma aitasin täna Annal koolitööd teha. Tal oli nii palju! Ei no päriselt. Kirjutas mitu lehekülge tähti ja matemaaika TV-d tegi ja loodusõpetust kaa. Õhtu nael oli see, kui pilti värvides ta ütles mulle:  "Mida rohkem sa kätt harjutad, seda paremini sa oskad." Jutus on iva sees! Igastahes, 10 paiku läksin koju. Nojah, mis seal salata, mingi päkapikk oli mu arvutile toonud pählikomme, aga kuna need CD ROMi ei mahtunud, siis ma võtsin ise paar tükki ja sõin need lihtsalt ära.


Ijeaps. Nüüd veel siis pean selle Hollandi projekti jaoks meie grupi idee ära saatma ja siis et päev veidigi produktiivsem oleks, lahendan paar mata ülesannet ära, koristan sahtlid ära, teen süüa homseks, viin prügi välja, teen kapi korda ja alustan aastatööga. Aga nojah, tegelikult ma tegin nalja, ma vb heal juhul jõuan lonksu vett juua ja paar lehekülge ajakirjast keerata, aga siis shut down.


Davaiks, mul on hea meel, et Torontos, Oakville's ja Collingwoodis sajab valget puudrit. Vähemalt mõnelgi sõbral elu lõbus.
http://www.bluemountain.ca/winter_webcams.htm


Ok, ma rohkem ei kirjuta, muidu keegi ei viitsi lugeda.
....


i am captain of my soul.