Kui ma hoolikalt oma toas ringi vaatan, siis mida ma leian?
- Pallid
- Igasugused pudelikesed ja kreemitopsid
- Kammid
- Kirjutusvahendid
- Osad riided
- Sukapüksid
- Joogipudelid
- Isegi see MacBook!
- ...
See, miks ma praegu sellest räägin, on sellepärast, et eile, kui ma olin veel noorem ja närvilisem, siis vaatasin köögis ringi ja igal pool olid mingid kilest asjad, eestotsas arvukas hunnik kilekottidest. Tegelt suht närvi ajab: ostan poest pähkleid või banaane või juustu, topin kilekotti ja koju jõudes viskan selle lihtsalt ära. Ja nii igakord, kui ostan midagi. Vaata, kui palju neid lõpuks kokku tuleb! Lisaks kotikestele toodan ma lisaks veel ka ma tühju jogurtitopse, mingeid pudingutopse, ketšupipudeleid jne.
Mida ma tahan öelda, on see, et mingi normaalsem süsteem võiks olla, mis aitaks inimkonna välja sellest lõputust plastmassihullustusest. Muide, Vaikses ookeanis ilutseb kaa üks tore prügihunnik, mis on umbes 2x suurem, kui Texase osariik (ehk siis 1 320 000ruut km-t). Väga normaalne.
Mu endine geograafia õpetaja Ms. Kadri Killing tuletas meile tihti meelde, et ühel päeval me upume oma prügisse. Nojah, ega me ise midagi väga teha ei saa. Jääme ootama geniaalsete teadlaste elupäästvaid lahendusi.
.............
Litter here, litter there, litter everywhere – who wants to clean it up?
No comments:
Post a Comment