Emo clown

Hei!

Veebruar hakkab läbi saama ja nüüd saavad läbi ka olümpiamängud 2010 Vancouveris. Kui päris aus olla, siis ainukesed spordialad, mida ma jälgisin, olidki seotud lumelauaga. Lumelaud on nagu midagi hoopis teistsugust: seda on palju põnevam ja huvitavam jälgida. Võibolla on keyword "ekstreemsus", sest ma ei paigutaks nt cross-country suusatamist ekstreemsuse alla. Leidsin ka väikse video Frendsvision'ilt teemal Culture of Snowboarding. Really really nice one! Worth watching!

Ja, moving on with the Frends crew, siis ma ei tea, kui paljud teis on kuulnud halfpipe'is III koha saanud Scotty Lago olümpiaskandaalist?! Kes pikemat juttu tahab, saab seda SIIT, aga lühidalt öeldes saadeti Lago Vancouver'ist lihtsalt minema. Põhjus oli see, et netti lekkisid fotod, kus Lago lasi mingil naisterahval väga siivutult oma medaliga ümber käia, aga nojah, minumeelest polnud see so big deal, et Scotty tagasi USA-sse suruda. Siin on video, kus  Jimmy Kimmel viib sellel teemal Scotty Lagoga läbi intervjuu. Puhas huumor! Vaata kindlasti, seal on need overrated pildid ka. Lõpus tehakse Scotty Lago'le private special Olympic closing ceremoni. Enjoy!

Reede oli veits kodune päev, aga igavuse peletamiseks vaatasin LIVE'is Burn River Jump'i.  Kellel vaatamata jäi või peaks ka igav olema, siis finaali ja muid sõite saab vaadata SIIT. Enamik juttu on itaalia keeles, nii et saab keelelist skilli harjutada. Kommentaatorid teevad itaalia huumorit. Jaja, kes vaadata ei viitsi, saab final-resuldi SIIT. USA võitis, ma EI imesta. Congrats Yale Cousino!

...

Ja minust veel niipalju, et koolinädal läheb nii kiiresti, et ei saa arugi. Uus tunniplaan on väga koormav ja päeva on pikad. Täpselt nii pikad, et jõuad õhtusöögi ajaks koju. Homsest saan trenni ka minna jälle, või nomh, ma pean minema, sest mul hakkab kaart 1.märtsist kehtima. Täiega ootan! Tuleb valida mingid rahulikumad trennid, sest käsi pole veel selline nagu vanasti.

Ootan märtsivaheaega, sest siis peaks olema kõige tõenäolisem, et ma saan veel viimaseid lumelaua sõidurõõme kusagil mäe peal nautida. Hawaii'st peaksin saama randmekaistmed ka nii et fingers corssed, et neil väikseid numbreid oleks. Nii ootan ja nii tahan lumerõõme nautida. Praegu on kusjuures nii kole õue vaadata, veel hullem seal ringi liikuda. Kergeltöeldes on Veneetsia kanalid vallutanud Pärnu. Kummikud is needed! Eile käisime Häliga Kuursaalis (teed joomas), sest selline koduspassimine viskab kopa ette. Aga kuna me jalutasime sinna, siis iga natukese aja tagant tuli väja mõelda mästerplän, kuidas ületada basseinid, et jääda kuivaks.

Ja eile hommikul vedasin ennast raamatukokku, kus ma midagi tarka ei suutnud ära teha. Aasataöö sissejuhatuse sain valmis (jay!) ja kuna ma ühtegi raamataut ei tahtnud lahti võtta, siis ma läksin üpriski varsti koju. Tuju oli nii nullis mis nullis, sest uurimustöö tähtaeg on juba 12.märts ja ma olen päris toores alles kõige sellega. Huvitav, kas Eestis on veel koole, kus õpilased peavad iga aasta uurimustöid kirjutama?! Stress ja pinge: [√].  Aga pole hullu, küll ma tehtud saan, omal on pärast hea meel ju. Ja Liisu õhutas mind kirjutama, sest järgmine nädalavahetus on Kuutsekal Eesti meistrikad. Ma lubasin, et kui ma saan aastatöö edenema, siis ma tulen. Väga tahaks vaatama minna ja lisaks Karl sõidab ka, nii et edu talle ja motivatsioon mulle.

...

Tänasesse naljanurka kuulub Annoying orange, kes näinud pole veel! :D

Paar paremat:

IDIOOT! :D

Kukkumisproov nr.1 - GREAT SUCCESS!

Ajei!

Probleem nr.1  - ENERGIADEFITSIIT.

Probleem nr. 2 - MOTIVATSIOON.

Viimasel nädalal pole eriti magada saanud, igasugused tähtajad, kontrolltööd ja eksamid on järjest peale tiksunud. Eile korraldasime naabritädile üllatuspeo, kus oli hunnik inimesi. Kristjan ja Kaspar tegid juba kriitilisi märkusi, et ma näen nii väsinud välja. Hanna küllakutsele ütlesin ka EI, miinuspunktid mulle.

Täna üritasin longsliipi teha, aga abi väga polnud. Tegelesin aastatööga paar tundi: exeldasin infot veel ja tegin diagramme, aga üleüldiselt võib väga morn olla, sest asi EI EDENE. Feil no. Tuju oli alla nulli. Mitte kellegagi ei tahtnud rääkida, mitte midagi teha ei tahnud, üleüldse mitte midagi ei tulnud pähe, mida võiks teha ja siis ma läksin ema juurest koju, panin muusika mängima ja tegin seda, mis mu isale ei meeldi  - läksin päeval magama. Magasin maha 48 laulu, kui tuli väike õde ja hakkas suruma, et lähme Selverisse!!! Nojah, kuna tuju oli veits parem, kui päeval ja õue polnud ka lund veel vaatama jõudnud, siis ma mõtlesingi, et OK, lähme.

-15 kraadi ja lumetorm oli õues. Pakane mis pakane, aga siiski, ÄGE! Buss sõitis täiega aeglaselt, sest tänavad, mis enne olid 2-realised, olid nüüd peaaegu juba, et 1-realised, nii et hard conditions for sure. Seal Mai kino juures läksime üle tee, aga nomh, koperdasin lumehange otsa. Arva ära KUI lahe oli käpuli lumme kukkuda?! Vihje: luumurd.

A see, et kips võeti ju ära, kes veel ei tea. Arst oli seekord isegi rõõmsam ja positiivsem kui enne. Rääkis, et murd oli ikka päris päris suur ja et kinni pole veel kasvanud midagi, alles uus luu  t e k i b. mhhh! Kuu aega võiks veel spordist (loe: lumelauast) hoiduda, aga samas, kui mul täna käsi kukkudes ellu jäi, siis äkki jääb mäe peal ka?! (Ega ma kukkuma ei hakka, aga ikkagi, et nomh, kui kätt peaks vaja olema, siis on, mida kasutada). Helina, davaij snowfun'ima! Aga veel enne, kui keegi teab, kust ma saaks randmekaitsmeid, siis andku märku. Reedel käisin kõik võimalikud poed läbi, aga Pärnu on pommiauk, seda teavad kõik ju.

Ahjaa... mu uimasuse põhjuseks on ju Olümpiamängud. Vancouveri'ga on VÄIKE ajavahe ka, et kogu action toimub unetundide arvelt ja "paar tundi und, paar tundi üleval" režiimil. Lumelauakross ei olnud nii äge, seda vaatasin suht emotsioonitult, aga hälfpaip oli nagu funfunfun. Tõesti ikka nii hämmastav, et USA sai  6-st medalist 5 - nagu wtf! Shaun sai selle, mida vääris. Juhtusin täna vaatama üht videot, kui ta oli 10-aastane - kamoon, ma ei imesta, et ta nii hea on: sündinud talent!

Üks päev avastasin, et mind on tehtud Olümpiamängude fänniks  - Canada sugulased on saatnud viimase aastaga mulle räigelt nänni. Mul on olemas juba T-särk, sall, võtmepael, märke, müts. Selle viimase ma kaotasin, ära, aga ikkagi: surve on olnud suur. Ausaltöeldes ei viitsi väga 24/7 OM-i vaadata, sest olen TV-st viimasel ajal räigelt võõrdunud. Ei teagi, kas see on hea või halb.

...

Kuna ma olen viimastesse sissekannetesse kogu aeg toppinud lumelauavideosid, siis seekord tuleb midagi muud - tehnika:

Vidin, mida mul oleks ka vaja.

Kvantmehhaanika no. :D

Ok, aga nagu kirjutab, siis Žagarkalns twitteris, on ka minu soovitus, kui õue peaksite minema: "Winter continues, it is snowing again in Pärnu, don't forget to take goggles with you!"

This is low life.

jajeju!

Tegelt ma täna ei kirjuta ka siia. Arvestustenädal hakkas ja nüüd on ainult hard working days. Kuna motivatsioon on 0, siis selleks, et leida üles inspirtsioon oma motivatsioonikõrbest, viin ma arvuti mõneks päevaks ema juurde. Peidan ära. Ehk aitab see mind?!

Mhmh, ja öine meeste hälfpaip oli ka väga mõnus. (Congrats US team!) Üleülde tegelt on Olümpiamängud totaalseks uneaja terroristiks ja unerežiimi härijaks, AGA tuleb vaatata ju!

Igatahes, nüüd teen ühe kiire shut down'i üle mitme nädala ja siis haiglasse: kes kaua kannatab, sel võetakse kips ära!
Aidaa.

Täna kirjutan siia midagi .
...
ei jõua tegelt. lugege twitterit.

Hey girl whats up?

10.02.2010 - Minu sünnipäev


Helina rääkis just minuga MSN-is ja uuris...

... nii nii. Ja Mõne minutiga jõudsime sinna maale, et ma pean enne, kui 18 kukub, veel viimase blogi jäädvustama. Võib ka öelda, et viimased minutid alakana (ja siis ei saa Kõiva mind enam norida).


Igatahes, reede õhtul loksusin bussiga 110 min põhja ja avastasin ennast Tallinnast. Kobisin Häli juurde, kus pisike tiksumine juba käis ja lisaks sellele veidi mula ning taustaks seltskonnatapja TV. Pikalt see ei kestnud. Uni oli sel ööl magus ja hea, sest Timo usaldas mulle oma voodi (põhjus: minu puhul võib kindel olla, et esmaspäeval tagasi tulles ei leia ta sealt midagi ebameeldivat).


Laupäev oli hea, Simpel Session 10 tegi warm up'i ja põhimõtteliselt terve päev oli warm up õhtuks. Pärast Valli baari ja Millimallikat suundusid üleealised Holliwoody, kus oli sessioni äfterpaarty. Mul oli lõbus bussisõit koju: lambivennad ajasid päris korralikku juttu ja pärast mingid purjus jergid jalutasid mulle järele. No fun! Jõudsin Mustamäele ja siis Kristjani ja Marekuga niisama avastasime inernetti ja uusimaid tehnikaimesid ja ma naersin Kristjani Ubuntu üle. Kes veel kasutab sellist asja?!


Moving on, öö ei olnud imeline, sest hommikuseks piduliste äratamiseks valitud potid-pannid läksid käiku juba öösel ja uni oli häritud fo sho. Aga... tegin tagasi. Kõige suuremale uneaja terroristile loopisin hommikul lund teki alla ja poti-panni äratuskell tegi ka tubli töö ära.


Sessioni II päev oli üle mõistuse äge. Sellised trikid ja värgid, et puhke või nutma. Tõeline sport algas sealt! Rulaga on nii, et sõita on ägedam, kui vaadata, sest Suurhallis paistsid kõik need rulad pisitillukesed. Etsil tuli Snickers Best Trikil oma etteaste ideaalselt välja. Võite vaadata alljärgenvat videot (Edgar Kiisa 1:18)

Catfish tegi oma tööd BMX-i finaalis väga hästi. Hoidis rahva awake ja kaasaelamisvalmis terve aja. Põnevust jätkus. Iijep, ja siis, kui BMX oli juba oma haripunkti saavutamas, tuli öelda aidaa pealinn, aidaa ekstreemsport. No ja veel enne nägin Priidikut, Joeli ja Jussi, kes kõik olid osalenud lego nimega "PARK" kokkupanemisel. Priidik oli nagu ikka, lõõgatumisest kurnatud, aga teised paistsid väga tavalised olevat. Jees, ja siis, kiire taksosõit bussijaama ja veidi aeglasem bussisõit Marsuga Pärnusse. Jei!


Niipalju siis kiirelt minu nädalavahetusest. Muidu aga, kool on läinud kooliselt. Läbisin tänase aastatöö eelkaitsmise successfully ja nüüd on vaja leida üles inspiratsioon oma motivatsioonikõrbest ja uurimustöö märtsiks valmis kirjutama. NB! Vajan moraalset tuge.


Kunstiringis tegime heategevuseks sõbrapäevakaarte, mille müügi tulu läheb Pärnu Kodutute Loomade Varjupaigale. Kuna mu kõhus töötas häire: OLEN TÜHI, suutsin välja võluda vaid 2 kaarti...

Kodus pärast sööki, hakkasin kohe kooke meisterdama, sest homme on ju see päev, see imelik päev ja klassikaaslased pinnisid välja, et seekord oleks kommi asemel hand-made cake by Mariell. P.S. secunda sotiaal, homme jätke ruumi ühele pähkli-šokolaadi-trühvlikattega koogile.


Igatahes, 11:59. Edu!
...
Multimeedia nurgake:

1. Double cork is snowboarding's must-have trick in Vancouver .  Aga  kuidas nad seda teevad?
http://www.usatoday.com/sports/olympics/vancouver/snowboarding/double-cork-graphic.htm


2. Crish Brunner. 12-aastane. Klipp on päris naljakas (no algus mitte eriti)...

3. Vaata, millistest aukudest hoiduda:

...

Sushi

Hei .

Ega vahepeal midagi überlahedat juhtud polegi. Lund tuli palju juurde, mis on supercool. Snowun! Nii palju ja nii ilus!

Esmaspäeval nii nii väga tahtsin õhtul koolist koju jalutada. Lund aina sadas ja sadas. Sõidukid liikusid tiguaeglaselt ja lund tuli ikka juurde ja juurde. Koju jõudes olin lumememm fo sho.

Teisipäeval oli äge. Käisin ema ja õega Valgeranna Seikluspargis, sest mul oli vaja flaiereid sealt tuua, et need infopunkti kaudu Riiga messile saata. Nii mahedalt äge oli läbi nabani lume pargi poole sumada. Lund on nii palju ja mets oli ka wonderful. Selleks, et maja uks lahti saada, pidi ema selle välja kaevama. Kaevas päris mitu ilusat minutit. Sees oli kõik muutumatu - kokkupandud võrgud maas, jäätunud Võluvesi kapil ja kõik muu nii, nagu ta sügisest jäänud oli. Isegi tahvel rippus endise infoga seinal. Ma platsikapten ja Juss päevaboss. Oli suvi. Olid ajad. Naiz.

Kolmapäev. Eiki Nestori avalik loeng koolis. Euro tulekust Eestisse. Sai palju häid mõtteid ja veidi poliitikaga taas suhteid üles soojendada. Sel aastal ma ju enam väitlema ei jõua, et niisama ei viitsi uurida poliitikute tegemisi. Pointe oli loengus palju ja härra väitis, et euro suht kindlasti tuleb. Hallipäine Nestor lõpetas oma loengu näidates näppudega ja öeldes sõnaga : Peace!

Jaa. Ja eile oli veel õhtul väike kokkusaamine Pärnu Linna Noortekoguga. Hariduskomisjonis teeme kõiki Pärnu linna gümnaasiume võrdlevat põhjalikku tabelit. Minu üllatuseks on mind määratud Sütevaka infokogujaks, seega kiirelt kiirelt tuleb andmeid koguma hakata. Homme hakkan pihta.

Igatahes, öö oli pikk. Lugesin "Isa Goriot". Pole väga paks raamat (236lk), a lugemine võtab ikka aega. Vahelduva eduga jälgisin teksti kuni kella üheni, kui kolks ja kolks vajusin ära. Mingi kahest ärkasin üles ja lugesin jälle pool tundi kuni kiirus oli nii aeglane, et igast sõnast hakkas oma mõte arenema. Läksin sliipi ja 7:00am ärkasin, et sellele jamale lõpp peale teha.

Nonii nonii. Täna hommikul oligi siis see lõpp. 9:00 istusin juba juuksuris ja nautisin rõõmutunnet, et jesss! tehtud! Pärast seda käisin Apollost läbi, ostisn vihiku ja edasi Café Frenz'i, kus drinkisin teed, sõin küpsist ja kirjutasin 11:30-ni lugemispäevikut. Päev oli tore, aga uimane. Veel Oli ka Hollandi-teemaline mälumäng, mille me of course võitsime. (Tänks, Zilver Ljulla: rändom vastused ja rändom feil.). Igatahes, veits šokolaadi ja jooksingi kunstiringi. PÄEVA SAAVUTUS: suvila joonis on finally valmis! jeijeijei. häppi.

...

Okei, ma ajan veidi üldist pläma ka. See, et mõlemad käed kergelt valutavad vahelduva eduga. Ma ootan selle kipsi ära võtmist rohkem kui oma sünnipäeva 10. veebruaril. Ja muide, mul pole õrna aimugi, mis mida ma teen oma tähtpäevaga. Tähistada suurelt või mitte?! Kindel on see, et järgmine nädal ei vea välja, sest Katre peab reedel ja laupäeval Karro & Silver. No mai tea. Help! Davai, ma hakkan homset inka ettekannet eskimotest ette valmistama. baih.

...

Seadke lainepikkus sõbrapäevale...