Sunday, November 1, 2009

See blogi on sama auklik kui mu Canada reisipäevik!

Igastahes, tavaliselt tuleb pärast kolmapäeva neljapäev ja neljapäeva hommikul helistasin Äändžile ja leppisime kokku, et kohtume linnas. Nii tore on Angelat üle pika aja näha. Nüüd ta õpib Tallinnas, aga rääkisime sellest, mis toimus suvel, ja sellest, mis toimub hetkel maailmas nüüd ja siin. Aeg läks väga kiiresti. Ühel hetkel helistas Merit ja ütles, et hõhõ, kuz sa oled? Käisime Rotermannis ja Stockmannis minu raha raiskamas. Pärast veel Kristiine Prismast läbi ja väike dinner ja TV. Oli mõnus õhtu veel mõnusama Meritiga.

Reede hommikul läks Merit kohusetundliku koolilapsena kooli, mina aga hakkasin Kareninat edasi lugema. Veidi edenes, a mitte palju. Lõuna paiku meenus mulle, et pidin Eleeniga kokku saama ja kooli ajalehte tegema hakkama. Jõudsin ta isa korterisse, mis asub minu üllatuseks täpselt Kr-Ka-Ol maja taga, umbes 3 paiku. Mul oli ilge piimaisu, räigelt lootsin, et neil on piima, aga minu kurvastuseks ütles Ellen, et ta isa ei joo piima. Kohvi pidime kaa piimapulbriga jooma... Ja enne poes käies unustasin ma poodi selle, mida läksin ostma - pudingu. Kassapidaja ütles, et oli näinud, et see jäi maha, aga miks ta midagi ei öelnud, see jääb tema enda teada. A poogen, nagunii 8 eeku pole hull, alla dollari. Nojah, jõudsime ainult kõik artiklid üle vaadata, mis peaksid 1. numbris ilmuma ja minu Exceli tabelit uuendada. Muud midagi. Me küll üritasime mõelda ja tegeleda kujundusele, kuid ei õnnestunud. Sina, kes sa oskad ajalehte kujundada, anna teada. Meie vajame sind!

Põhimõtteliselt on probleem küll, sest esialgu pidi leht ilmuma HOMME, esmaspäeval, aga nonädsa siis, kurvad lood siinpool ekraani.

Lisaks sellele suurele pingele, et mida me nüüd siis teeme, olin ma juba teistele sõpradele öelnud, et ärge oodake mind. Minge koju. Sõitke Pärnusse. Ja nad läksidki. Ja varsti pidi Eleen kaa oma sugulastega kohtuma. Viskasid mind Kristiine juurde ära.

Oli reede õhtu, reede! õhtu. 50 kr bussid olid juba ära sõitnud ja ma mõtlesin, et pohhui, lähen homme. Emps päeval ütles küll, et tule ikka täna, et muidu on tühi tunne, kui lapsi pole (Merks jäi Tartusse), aga ma otsustasin ikka laupäeval minna. Googledasin ja avastasin, et SkyPargis on FRIDAY NIGHT JUMP, et muusika mängib ja puha ja väikeseid lapsi ei lubata parki ja kella 24ni on aeg sisustatud. Läksingi. Rääksin Vivianiga, kes oli Kadri ja Maarjaga, ja jäin lootma, et nad kaa ikka tulevad.

Nad ei tulnud! Ma olin üksi. Veist kõhe oli, aga ei olnud hullu midagi. Batuutidele ma hüppama ei viitsinud minna, sest believe me, need olid overcrowded. Muusika oli okei. Mängisin miljon korda lauajalkat ja siis seda teist mängu, mille nime ma veel ei tea. Litriga on mingi värgindus. Väravad on pilud. Kui tead, mis see on, ütle mulle kaa. Sekundid tiksusid päris kiirelt ja suhtlemist oli palju ja järsku avastasin, et oibljää, i missed my last bus. NOOO! Õnneks aga ühed lubasid mu ära visata ja kõik oli mõnus ja rahulik.

Töllerdasin rõõmsalt Kristiine eest koju ja siis tuli uni ja siis tuli hommik ja siis tuli buss ja siis tuli veel üks buss ja siis tuli Anna Karenina ja siis tuli uni ja siis tuli Pärnu ja siis tuli kodu ja siis tuli Uue Kunsti muuesum ja siis tulid ema ja Anna, kellega me läksime vaatama Kinobussi filmi "Torm". Väga armas, siiras, sõbralik ja õpetlik film. Pärast seda gütsime Annaga Port Artur 2-te, kus me külastasime, poode (nagu mul veel vähe ei oleks neist!). Nägime ka Mašat, kes chillis Exit spordi kaupluses. An rääkis eile, et ta oli päris jommis olnud oma lazerite üritusel, aga kes teab, ma ise seda tüüpi ei näinud. Kusjuures Häli helistas mulle neljap, et tsau, lähme Pärnusse Beachclubi, aga kuna ma olin siis alles täiega busy, ei läinud.

Nojah, laupäeval kodus veel ma lugesin Kareninat. Viimaks ometi suutsin ennast kätte võtta, sest armas kallis Lilian motiveeris mind. Paipai. Tegin omale kohvi. Esimest korda elus jõin kohvi, väga kanget ja väga suure tassi, päris õhtul. Esialgu arvasin, et njäää, it doesn't work. Aga umbes 11 paiku, kui uni oli ära läinud, tundisn, et kerge värin on sees ja süda tuksub kiiremini kui tavaliselt. Mõjus. Lugesin 2ni. Tempo on selline hetkel, et 2,5tunniga läbin 100lk-d. Postimehe raamatud on sellised, et kiri on tihe ja tekst liigub aegalselt. Nüüd on 300 loetud. Neljapäeval on tähtaeg. Ma jõuan!

Nonii ja pärast Halloweenipäeva tuli pühapäev, mis kestab endiselt. Ilusat 1.novembrit! Juss helistas eile ja kutsus mu täna tööle. 9:30 läksimegi. Terve päeva pakkisime Seiklusparki kokku. Ma võtsin köisi ära ja Apivala pani puud riita ja võttis parklast bänneri maha. Igast pisitöid oli veel teha. Homme panevad nad Heikiga võrgud kokku ja vsjoo... Valgeranna Seikluspark läheb talveunne. Mais oleme jälle huviorbiidis.

And now, nomh... eks ma olen kooralikult aega kulutanud kirjutamisele. Nüüd tuleb lugeda edasi raamatut...


Viimane päev Seikluspargis
Emps ja Anna

Kaimai sojaoad! (y)

Puhas kuld.

4 comments:

Käroli said...

järgmine aasta jõuan ma ka sinna parki, niii väga tahan tulla, üliäge tundub.

Mariell. said...

Muidugi tule! Muide, Tallinna pargi juurde ehitame sel talvel ka suusamäe! ;)
Järgmises postis kriblan.

kaima said...

oii, mis ma leidsin :D

Mariell. said...

otse tikutopsist

Post a Comment