Nojah, neljapäeva õhtu veetsin õppides kolme kooli kohtumise(KoKoKo: Tallinna 21., Hugo Treffner, Sütevaka) jaoks ja olin üleval jälle kaua, 3-ni vist (pm pole hullu, sest Eleen ei maganud üldse). Igatahes, päev oli tegemist täis, sain uusi tuttavaid ja kohtasin vanu sõpru. Oli ainetest, mälumäng, milles minu tiim sai 3. koha, võrkpall, kus saime 2. koha, linnamäng, (enamik said 1. koha, sest see oli niivõrd lihtne). Õhtul olid bändid kaa, aga suht möga oli. Nagu vb oleks naudiavam olnud kõik see esinemine, kuid igasugused äpardused juhtusid vahepeal ja helitehnik ei täitnud oma ülesannet mitte just kõige paremini.
Päeva nael oli Karoline, kes linnamänugul oma aktiivsusega tegi mul tuju rõõmsaks. Olid segavõistkonnad teiste koolidega ja Rüütli tänava poole jalutades ta ütles:"Oh, ma tean, me võiksime teha nagu tutvumisringi. Et igaüks ütleb oma nime, mitmendas käib ja räägib hobidest!" Nagu lampi. :D Väga positiivne. Ja teine koomiline situatsioon oli siis, kui ta üritas Munamäel meid elektrit saama panna. "Kas te teadsite, et kui sa võtad ühe käega sellest elektripostist käega kinni ja teise käega sellest metallkäsipuust, siis saab elektrit. Me võiksime ju proovida, et võtame kätest kinni ja siis vaatame..." Haha... nii naljakas, aga teised ei tahtnud. Mõnus koomik on! Sobib teatrilavale ideaalselt.
Õhtu nael oli kindlasti Kalle (Nuumenist). Põhimõtteliselt, et Kalle kõndis mööda koridori, oma gittttara seljas ja valge KILEKOTT käe otsas. Siis ma ütlesin talle, et õu, Kalle, mis kolksud seal... ja siis järgmine asi oli, et ma ütlesin: "KALLE! PAVELTS!" (Pavelts on range ajalooõpetaja). Ja siis tuligi Pavelts lähemale ning...:"KALLE!"
Kalle:"Ou shit!" Ja siis ta jooksis saali, kus rahvad mõnusalt alles bändi saatel jämmmmmis. Pavelts muidugi joksis Kallele järele. Poiss küll üritas oma kotikesest vabaneda, kuid õpetaja sai selle kätte... ja edasi suundusid nad direktori kabinetti... Hiljem küsisin huvialajuhilt, et nomh, mis sai Kallest? - "Seda pead sa ise temalt küsima".
Nojah, leia ise siit loo moraal.
Aga jah, olin koolis (reedel! wtf!) kella 10:30-ni ja siis ggütsin Superstaari-Liisa jurde talle õnne soovima. Jäin umbes 4 tundi hiljaks peole, aga pole hullu, umbes umbes 4 oli veel ees. Mõnusalt chill oli olla ja jututeemad olid väga ausad ja tõetruud. Nad veits kiusasid mind oma verejuttdega, mis teevad mul seest kõik õõnsaks. Aga kindlasti meedejäävaim lugu teemal ÕNNETUSED, oli kindlasti see, et Helena rääkis, kuidas väiksena temast jalgrattaga üle sõideti. Nagu otse üle kõhu, Härma kaubahoovi parklas ja vabandust ei palutudki. Milline inimene pead sa olema, et ei palu andeks pisikeselt preililt, kelle sa just ära lömastasid!
Siinkohal meenub mulle jutt, mida Svea, Henno ja Timo ema, rääkis mulle. Et nad olid Moore park'i kõrval oleval kalmistul või noh surnuaial jalutanud. Seal Torontos on nii, et pargid on eriti huge'id ja see surnuaed on ka massive (Hennoga käisime jooksmas ja tiiru tegime peale umbes 40 minutiga). Aga jah, seal on sõiduteed, mis on mõeldud for cemetery service only, aga inimesed ikka sõidavad vahel sealt läbi. Hea lühike lõigata. ja siis seal sõidetakse jalgratastega, rulluiskudega kaa ja kõige muu sõidetavaga. Nojah, nii nad siis seal jalutasid ja arutlesid meeleheitel koduperenaise elu, kui järsku tuligi üks rulluisutaja, kes ei osanud pidurdada ja siis ta littis räige hooga sisse. Räige mats vastu asfaltit oli olnud. Sveal oli põlvevigastus ja miljon sinikat, aga see rollerblader, samamoodi nagu Helena huligaan, sõitis minema. Nojah, veits jäi ülbust üle kaa, ei kui talle "Fuck you!" karjuti, karjus vastu "Fuck you, too!".
Nojah, leia siit moraal nr. 2.
Nonii... tulles reede juurde tagasi, siis tulid veel Kaspar ja Olla kaa, kes ilmselgelt tegid palju kurja nalja minu üle, sest nad tajusid, kui unine ja väsinud ma olin ja siis tuli igast fun'i. Mul hakkas pea ringi käima ja siis ma ütlesin aidaa pidulistele ja siis home, sweet home.
Laup. ärkasin varavara kell 8:45 üles, drinkisin teed ja jõudsin bussi peale. Tõmbaks joone alla sõnale " jõudsin". Arvatavasti põhjus peitub selles, et ma ei pidanud üle tee bussikasse minema, vaid sain hops hops maja taha minna. Vinge värk. Aga jah, kool oli jälle teemas. KoKoKo autasustamine oli, eelmisest päevast tehtud filmi vaatamine samuti. Ma sain raamatu, muide. Valisin ühe kunsti- ja arhitektuuri-teemalise.
Jõudsin koju, koristasin. Õnneks tuli Merks ja aitas mind ning ma sain kohe pessu minna, et õhtuseks Tim'i, Häli ja Kõiva tripleparty'le minna. Ilusti jõudsin kohale, tuttavaid oli küll ja veel. Igastahes, kenasti sujus. Hommikul oli ainult raske üles saada, ja no üligross oli maja koristamine pärast pidu. Rõvedad inimesed need, kes roobi panevad 10 eri kohta, maha kusevad, alkoholiga põrandaid immutavad, vetsu ära vägistavad ja konid laiali loobivad.
Mõtle ise moraal nr. 3.
Aga jah hetkel on istun siin, enam paha pole olla, kuulan REEDE Mixtape #5 ja ootan inspiratsiooni, et alustada kooliajalehe kujundamist, täiustamist ja toimetamist. Helina tahtis mind väga väga aidata, aga kahjuks pole tal MS Publisher'i ja siis ma olen üksi suure murekoorma all. Excuse me, but I'd really like to get rid of it!!! Mul pole huvi ajalehe töötlemise vastu. Ma võin toota artikleid, kuid muud kohustused on nononono! Kuid kahjuks, kui mina seda ei tee, ei tee keegi.
Okei, tänaseks aitab, mul kuluvad klaviatuuril tähed ära, ei saa nii palju kirjutada.
_____________________
"Tollane NSV liit on maailmas esirinnas raamatutiraažide, alkoholi tarbimise ja enesetappude hulga poolest." (Õppisin KoKoKo-ks)
No comments:
Post a Comment