Ra.

Raam.

Raamat.

Raamatu.

Raamatukogu.

Oma kõige esimest ja ainukest Secunda Sotisaali, või siis mitte ladina keeles - 11. klassi, sügisvaheaega alustasin kell 8, ärkamisege loomulikult. Õues oli nii hall, ja on siiamaani, et mul tekkis tunne, nagu oleksin juba Tallinnasse sattunud. Aga ei, Pärnu, endiselt. Tartusse ei jõudnud, sest 5:30 ei olnud mõnus aeg ärkamiseks ja sõjaväeohvitserist naabrionuga ülikoolilinna poole sõitmiseks.

Kell 8 endiselt... Jõudsin kööki ja avastasin, et isa oli mulle jätnud koristamata köögilaua ja Merks oli kõik enda eilsed nõud (ja täna hommikused kaa) ilusasti pesemata jätnud. Kui ilus algus päevale. Mõtlesin, et jätan need järgmise reedeni vedelema, et temas veits süütunnet tekitada, aga ei, ma olen selleks liiga hea. Lisaks koristan ma tema eest kõik toad kaa ära, sest tavaliselt on meil selline süsteem, et kes on nädalavahetusel kodus, see teeb kõik korda. Mina olin tööl, laupäeval Merka eest, aga hui, Samsung on endiselt tolmukihi all peidus. Otsi või luubiga telekat tolmu seest.

Koristanud segaduse ja korrastanud mõtted, lugesin paar peatükki Linda Kivi "If home is a place", loopisin asjad kotti ja lendasin trenni. Käisin oma kehalise kasvatuse õpetaja Jaana Junsoniga (kes sai volikokku!) bodypump'i trennis, mis hakkas kell 10! Hommikused trennid tuleks maailmast är akotada, sest need ei ole üldse nauditavad. Ajavad küll üles, aga ei, õhtu, õhtu on õige aeg.

Kohe pärast trenni helistasin Anetile, et ajõu, mis teed? (11:37) - Magan.

Nojah, olles väikestviisi uneaja terrorist, kuid siiski see leebe, lasin ma tal edasi pikutada. Saame õhtul kokku, et ma ei teagi, avastame Pärnut või midagi sellist. Äkki saame kuidagi ennast kultuurselt harida. Vaatab veel.

Käisin porta toidupoest läbi, sain oma banaani ja šokolaadipiima (õnneks või kahjuks on neil vaid soja-šokolaadipiima) ja suundusin rahulikult Pärnu Keskraamatukogu poole. Nägin bussikas Nelet, kes oli alles nii väike, aga nüüd juba suur tüdruk. Ütles, et läheb Tõstamaale vanaema juurde (lehti riisuma). Kohe mõtlesin, et aiiaiaiiaa, Mariell, sinu vanaema ootab ju kaa sind! Pole isegi helistanud. Labidaga vastu näppe mulle!

Ja siis ma tulingi raamatukokku ja endiselt olen siin. Raamtukogus on mõnus - siin valitseb selline tark aura. Pean hakkama lugema peatselt saabuva kolme kooli kohtumise jaoks kirjandust. Olen ühes mitmest Sütevaka tiimis ja edu nimel peab pingutama, ofcoooors.

Nonii.. TULD!