Pühapäevane elu

Nagu targad sõbrad ütlevad: "Idiootsuse tunnus on see, et sa teed 2 päeva järjest täpselt samu asju". Ma olen jälle tööl, jälle istun arvuti taga, jälle olen Orkutis, Facebookis, tegin süüa, riisusin lehti, tegin rajad lahti. Aga õnneks mind päästab see, et täna ei kuula ma REEDE mixtape'i vaid The Klaxons'it, täna ma ei söönud pasta Bologneset, vaid curry riisi kanaga, täna ma ei lähe koju kell 7, vaid kell 6. Vot nii!

Kui ma 2:45 lõpetasin rahvastikuregistri (=Orkuti) browse'imise, saatsin ma ühe kena kirja asutusse nimega University of Toronto. (Ma tean, et mul on aega, aga no võib ju juba alustada oma tuleviku planeerimist juba praegu.) Veel vestlesime Eleeniga ja plaanide kohaselt saame mingi päev Tallinnas kokku ja hakkame kooli ajalehte kujundama, sest kui mitte meie, kes siis veel?

Vaheaeg on jah, täitsa mõnus. Täna näiteks magasin 12 tundi. No ikka sai magada! Unenägusid nägin ja puha. Me ei teagi, mida teha homme: kas minna Tartusse või lõbutseda päev Pärnus ja siis pidu Tallinnas? Mul on tegelikult ikkagi vaja minna pealinna, sest seal on palju überlahedam raamatukogu kui

kolležis. Mitte et

ma teaks, kus see Tallinna Ülikooli raamatukogu asub, aga seal tuleks paar lõbusat päeva veeta, et valmis kirjutada sotsioloogia uurimustöö, mis seekord on geišadest.

Kr-Ka-Ol ootavad kaa mind enda poole, arvatavasti jään nende poole enamuseks ajaks, aga ma ei tea veel. Mirka-tüdrukuga võiks ka suvist Canadat meenutada ja Nõmme pargis võiks uurida nende suusamäe ideed. Ja muidugi Merit on see nr1, kes vajab meelelahutust sügiseses tlns.

Oujee... 2 vaprat inimest tulid roima praegu. Andsin neile pealambid ja tegin 4-5 raja lahti. Igastahes, kõik on lõbus. Naabritädi juba helistas ja uuris, kas ma ikka elus veel siin ihuüksinduses paksu metsa sees: JAA. Stiin lubas järgi tulla mulle kaa. Väga tore väga tore. Okei, töö vajab tegemist ja inimesed juhendamist. Edu vapratele.