Liverpoolis külastasin oma ammust lapsepõlvesõbrannat Liinat, kes on juba 8. klassist saati mööda ilma üksi ringi rännanud ja erinevates riikides õppinud. Kuna Liina on hetkel ülikoolis, siis tutvusin veidi Liverpooli ülikoolieluga ka. Aga muidu käisime ka näiteks TATE'is, mis oli oluliselt väiksem kui Londoni oma, aga see-eest põnev. Üks päev tegime väikse pubitiiru ja seiklesime kohalikes menulokaalides. Kuna Liverpool on tuntud kui The Beatles City, siis seal oli hästihästi palju selleteemalisi kohti ja träni müügil. Turistikas. Viimasel päeval ehk siis 9. novembril oli juba jõulutulede süütamine, mis oli minule kui eestlasele suht veider vaatepilt. Liiga vara minu jaoks, aga see ongi äri... mis seal ikka, this is England!
Liina
TATE - suht iuu (hallitavad saiad) :D
Kõige koledam lumememm üldse
Aaaah... Christmas!
2. Liverpool-Derby
Teine stop oli siis Derby, kus ööbisin oma sõbra Simoni vanemate majas. Tean teda Pauli ja Maarja pulmadest saati, kuid polnud lihtsalt ammu näinud. Olin seal 3 päeva, käisime tema koera Chloe-ga jalutamas ja samuti ka Pauli-Maarja juures. Tal on hästi toredad vanemad ja mõnus oli nendega teed juua ja maailma asju arutada. Minuarust ei jookse mitte kunagi üksi jutuajamine mööda külge maha, sest kunagi ei või teada, mida kasulikku ja huvitavat kuulda võib. Terve see pere on maailma läbi rännanud ja need reisijutud on alati olnud ühed põnevamad minu jaoks. Aa... ja üks päev sain ka oma endise naabritüdruku Liisaga kokku, kuid ta oli kõik päevad tööl ja väga ei saanudki koos hängida, kahjuks.
Simon
Chloe
Vana tuumajaam, mis enam ei tööta. Niisama ilutseb. Nüüd on Derby põhi tööandjaks Rolls-Royce, mille tehas uhkelt äärelinnas lärmab.
Rongidega sõitsin ka tegelikult väga väga palju.
Kanalid - neid on Inglismaa täis, ausalt. Elavad nendes paatides, kõigil on koer või kaks.
3. Derby-Tamworth
Pärast Derby't oli jälle aeg kohver kokku pakkida ja rongiga Tamworthi sõita. Seal chillisin oma lumelauasõbra Ross'i pool. Tegelikult niiväga ei lebotanud, sest niipea, kui rongijaamast välja astusin, sõitsime Milton Keynes'i snowdome'i, kus toimus üks Burton Hi5-i etapp.
4. Tamworth-Birmingham
Ka seal oli jõuluaja avaparaad. Iseenesest suurem kui Liverpooli oma, aga ei no tõesti... kas Star Wars'i püssidega mehikesed loovad jõulutunde? Elvis Presley wannabe? mmm... not.
Üks päev sõitsin ka äärelinna sinna Kristjani kodu kanti. Käisime tal ühel sõbral külas, kellel oli hobune. Hobust me ei näinud, aga jalutamas käisime ja nägime (liiga) pakse koeri nii et halb oli vaadata lausa.
Ah jah, mis seal ikka, pole häda midagi sellel Birminghamil. :)
 |
| See on mu Sütevaka klassivend Kristjan ja see on ta kõige tavalisem fotolook. Sundisin seda tegema, sest mul oli pilti vaja. |
 |
| Inglismaa piim on teistsugune ja kohvi on lahjem. |
 |
| Lavastatud |
 | |
| Äge pubi, liiga uhke. |
6. Tamworth-Derby
Tagasi Derbysse, sest tagasi pidin lendama East-Midlandsi lennujaamast. Siiski siiski, veel enne olin Derbys ja seekord Liisa juures, sest ta oli vahepeal Prantsusmaal käinud ja jälle linnas olemas. Ühel päeval võtsime Simoni ja Chloe ka kaasa ning läksime Derbyshire'i vaatama. Ilm oli nagu Inglise ilm ikka, aga samas õhk oli üllatavalt jahe. Kõik kohad olid lambaid täis ja udu tõttu on nähtavus halb.
 |
| Liisaga |
Viimasel õhtul tegime Liisa juures epic-meal-time'i. Sõime tema firmapastat (kana-kookose-imeretsept) ja ajasime lebojuttu. Läksime ööseks Simoni poole, sest ta elab lennujaamale lähemal ja oli lahkelt nõus mind hommikul sinna ära viskama. Hommikul tähendas seda, et pidime ärkama 4:30, väga paha. Saime hakkama.
Lennujaamas oli megapikk baggage drop deski järjekord ja lisaks pidin mitnu korda turvakontrollis edasi-tagasi käima, sest unustasin oma kallid parfüümid ja kosmeetika selle kilekoti sisse panna. Lisaks tehti mu kaamerale ja läpakale detailne läbiotsimine ja siis aeg aina tiksus ja tiksus, jooksin lennukisse nagu USA filmis.
Riias lennukist maha astudes oli ilm hall nagu viimased kaks nädalat Inglismaal, aga tuju tegi paremaks see, et sain aidata ülinunnul tollikoeral narkot otsida. Pmst mult küsiti, kas oleksin nõus, et mu seljakoti sisse sokutatakse mingit kahtlast nodi ja kutsu peab selle üles otsima. JAAA! Ja leidiski... nii nunnu pruun labradorikutsikas. Big heart! Pärast pidin jälle paar tundi lennujaamas passima ja Pärnu bussi ootama. Nii kopp oli ees, et ma isegi ei muretsenud, kas ma hakkan bussis kõva häälega norskama või mitte. Kõik olid nagunii tururiietes lätlased või leedukad, kes oma totakas keeles mulisesid. Klapid kõrva ja sleepmode peale.
Kahju, et kõigile külla ei jõudnud!
Aga nojah, nüüd olen jälle kodus, Pärnus. Esimesed kaks päeva möödusid ainult süües ja magades, täna olin produktiivne: käisin jooksmas, koristasin, pakkisin kohvri lahti, ostsin uue ja veelgi suurema kohvri, et 29.11 jälle õhku tõusta.Ja lõpetuseks siis üks artikkel, mis pani mind mõtlema, kas tahaksin ikka minna UK-sse õppima, sest väike mõte on olnud:
http://www.guardian.co.uk/money/2010/sep/22/happy-dont-live-uk
1 comment:
Insta like!
Post a Comment