Snowstoked

ET SIIS... ongi vaheaeg. Ma kirjutan päevade kaupa, mis toimunud on muidu on wtf ja error in your head.

REEDE.

8:30 Biuka KT ja 9:30 Timi ja Karliga Kuutsekale. Olime juba veidi pärast 11 mäe peal ja ära läksime ka täpselt enne sulgemist. Sõidupäev, sõidupäev. Mingi aeg tekkis räme udu: nähtavus oli o%, aga samas oli äge, kiirust ei tajunud ja no kõik oli lihtsalt so mysterious. Põhiasi, mida ma tagasisõidust mäletan, oli see et poes käisid 3 valutavate põlvedega noort invaliidi ja ülejäänud tee oli ilus uni paksus udus vesisel maanteel.

LAUPÄEV.

Kodu. Õde tuli mingi üle mitme kuu Tartust koju. Põhirõhk oli koristamisel, sest sain uue voodi. Terve tuba tuli ära koristada, mis oli tegelikult väga hea. Kui kell oli 9 õhtul, olin nii väsinud, et ma mõtlesin, et nonii, jään sinna samasse voodisse kohe magama ja lasen laupäeva õhtu tuimalt üle. AGA EI. Kuna Eleri ei saanud autot, siis plaanid temaga jäid ära. Pidin hoopis emale mingisse kohta mingi koogi viima ja siis Raido juurde. Tee pealt leidsin Häli endale klemmiks kaasa ja üheskoos kulges kogu meie õhtu. Raido juurde jõudes olid sulailma tähistamiseks sokid mõnusalt "niisked" ja sealne rahvas kergelt sirni piidrine. Pärast 11 oli plaan BRAVOsse minna ja meil kuna Häliga on sama kodutee, siis ma läksingi Piibe, Kati ja Häliga kaasa. Midagi superfuni selles ööklubis polnud, aga tuttavaid nägusid leidus ja koju jõusin mingi enne 4-ja. Was fun.

PÜHAPÄEV.

Kiire äratus. Pack-pack my stuff oli hommikuteema. Käsime emaga Valgerannas parki vaatamas. Kõik oli korras. Taaskord oli tegu uduse ja sula ilmaga. Valgerand oli sõna otses mõttes VALGE RAND:

Lumi polnud küll enam nabani, aga põlvini ikka. Märg oli ikkagi põhiteema. Ootab sooja liiva ja rannavollet.

Kodus veel võtsin viimased asjad ja sain ühe ema sünnipäevakülalisega Tallinnasse. Ajasime terve tee juttu, mis oli piinavalt raske, sest silm vajus kinni. Ilm oli ka hall ja emotsioonitu, AGA kohale jõudsime. Olin HäliKõivaTampsiTimiKiti korteris taaskord. Ma ei mäleta, mida ma tegin sel õhtul, vist kerge netisurf...aa mmm... Nõmmel käisin! :D Nõmme Lumepargis. Kui sinna jõudsin oma kamaga, siis Heiki oli just uttu tõmmanud, Meelike oli just seda sama tegemas, aga Valdek oli kohal + veel mingid uued töölised, keda esimest korda nägin. Lift oli porno, olin sinine, pean veel õppima seda kasutama. Aga muidu oli päris okei. Vihma sadas ja olin LÄBIMÄRG, kui ära läksin. Sain mingite suvakatega Mustamäle. Õpetasid mulle, et tegelikult ei tohi võõraste meestega kaasa minna ja jagasid igast kasulikke näpunäiteid, aga nad olid üpriski nördnud, kui teada said, et ma polegi alakas. Autch.

ESMASPÄEV - KOLMAPÄEV

Sõidupäevad, sõidupäevad. Nii palju lumelauda viimasel ajal. I'm impressed. Maria Volmer tegi 3-päevase tripi Kuutsekale, kuhu ma muidugi minema pidin, sest kevad on käes ja isu lumelauaga sõita on suur. Ülicool reis oli. Mägi oli palju parem kui reedel. Viimasel päeval oli nice ja warm sun sulatas mõnel isegi särgid seljast (vihje: Gert, Gert, Nõgu, Nõgu). Rahvast oli, sest koolivaheaeg on vallutanud Eestimaa ju. Peale selle tripirahva nägin mäe peal mõnda tuttavat ka, Priiduga käsime söömas, Priidkule lehvitasin niisama.

Aga, iga õhtu oli PIDU Veskis. Igal hommikul oli puslering, kus pandi öised puslejuppe kokku, sest paljudel oli kerge blackout. Mul vedas, ma pääsesin sellest, aga mitte minu asjad. Läksin hommikul nägu pesema, võtsin oma käterätiku ja IUUUUU... SEE OLI KEEFIRIGA KOOS. Dänks, whoever it was!

Oli trahterigäng ja mäegäng, mis kujunesid vastavalt sellele, kus keegi rohkem aega veetis. Ma kuulusin mäegängi, sest ilmad olid nii pöörfid, et valus oli paigal seista. Teisipäeval õhtuks olid küll tõstukirajad parajad džunglid ja üksi oli suht raske seal driftida, aga aitäh suusatajatele, et olemas olite! Mai hakka pikemalt kirjutama sellest tripist, aga kui Veski spordibaasis peaksite ööbima, siis võtke kaasa lambipirne, palju joogivett ja olge pesemisjärtsis esimesed! Mõni väike armas pilt ka:

Solgitorugäng.

Õnnehunnik

Hea!

Rahaboss Laura-Gerli

Ninja-Ron

(Pildid Gert Nõgu ja Heigo Teppo)

Ja täna on NELJAPÄEV.

Sõitsin Tallinnast koju, pärispaha on sellest bussiõidust tegelt juba. Põhiteema on lebokunniks olemine, tõstukisinikate kokkulugemine ja 100 üliraske koti vedamisest valusa rangluu valutatamine. Leidsin tuba koristades oma vana footbagi üles. Üritan uuesti midagi oskama hakata.

Daj, lefa lefa ja hi5!

...

Good times are ahead ! Or behind. Because they sure aren't here...